18. septembril 1966.a.
Pühapäeval, 13.septembril anti üheteistkümnendat korda traditsioonilise Vändra maratoni start.
Meie vabariigi jooksukuulsuste Rein Leinus, Lembit Virkuse ja paljude teiste kõrval oli Vändrasse tulnud hulgaliselt külalisvõistlejaid Tseljabinskist, Kirgiisiast ja mujalt.
Ainuüksi Leningradi maratonijooksjaid oli Vändras 13. Kui Vändra spordielu pioneer Villem Tammai andis stardipaugu, asus maratonirajale 59 jooksjat, neist külalisvõistlejaid 33.
Esialgu juhtis Vjatseslav Lobatsov Rjazanist, kuid juba varsti oli juhtijaks kolmeliikmeline grupp, kuhu kuulus ka Lembit Virkus.
Gabriel Ashadulin rebis aga veidi enne finisit konkurentidest lahti ning jätkas võistlust juba ainujuhtijana. Kuna tempo oli küllalt tugev, eeldasid nii maratoni rajal kui ka staadionil olevad sajad spordihuvilised uut rajarekordit. Tulemus oligi lausa üllatuslik. Võitja aeg ületas rahvusvahelise meistrinormi. Teise koha sai Vladimir Pavlov. Meie enda esindaja Rein Leinus jäi viiendaks, kuid ka tema aeg ületas Nõukogude Liidu meistersportlase normi. Üheteistkümnendas Vändra maratonil täitsid 14 jooksjat meistrikandidaadi normi.
Samal ajal peeti juba teist aastat järjest „Viisnurga” Vändra tsehhi maratonijooksu võistluseid. Meistriks tuli Jaanus Tõnissoo. Temale järgnesid Elmar Amboja ja Boris Uibokand. Ka veteranide klassi jäi esikoht Pärnu rajooni, mille omandas Otto Juhansoo.
Nagu võistlustest osavõtnud parimad jooksjad ning nende võistkondade esindajad märkisid, võis Vändra maratoni täie õigusega tunnistada rahvusvahelisse klassi kuuluvaks.
Võidetud karikate, diplomite ja mälestusesemetega sõitsid maratonimehed tagasi oma kodukohtadesse, meie maa kõige erinevatesse paikadesse.
Lahkumisel aga öeldi: Kohtumiseni tuleval aastal Vändras.
Maratonirajale startis 59 jooksjat, neist 55 lõpetas ja 4 katkestas.(Karl Kontuse kokkuvõtete arhiiv 1956-1985)
|
|
