Osalejad kiitsid Vändra 41. maratoni head korraldust
FOTO: Maratoni võitjad: Valdis Nilovs Jüri Siht, Lauri Valdmaa
FOTO: Võitjad naised: Mari Boikov, Inga Zalite, Siiri Pilt.
Eelmisel aastal Joel Tintsu eestvedamisel taastatud Vändra maratonitraditsioon sai oma elujõulisusele tugeva kinnituse 3. mail, kui Vändra 41. maratoni peakohtunik Tiit Reier andis alevi staadionil stardipaugu ligi 300 jooksjale-tervisekõndijale. Kolm tundi varem lasti maratonirajale tuntud jooksuveteranid – peatselt 81. sünnipäeva tähistav Benno Viirandi, Rein Pärn, Tiit Kivisild ja Eino Tolga. Juubelimaratoniga võrreldes kanti stardiprotokolli pea poole võrra rohkem nimesid. Jooksjaid oli kohale sõitnud Venemaalt, Lätist, Leedust ja Valgevenest.
Orkester Türi puhkpillimuusika reibast rütmi ja pealtvaatajate aplausi võisid sportlased nautida poole staadioniringi jagu, edasi läks tempo valimine igal isiklikus rütmis. Vihmasagarad, mõned soojakraadid ja külmad tuuleiilid dikteerimas oma. Pealtvaatajatele laulis Hobikoor Imbi Orava juhatusel tuntud koorilaulude hulgas ka Contra kirjutatud sõnadele maratoni toetuslaulu, sai kuulata puhkpilliorkestrit ja elada kaasa legendaarse spordireporteri Lembitu Kuuse intervjuudele-kommentaaridele.
Maratoni parimad
Esimesena jõudis 124 maratoonarist finišisse Läti jooksja Valdis Nilovs ajaga 2.42.15., edestades konkurente ligi 15 minutiga. Saanud kaela võidupärja, jooksis üliõnnelik Nilovs stiilsel jooksusammul staadionil veel lisakilomeetri jagu auringe, ilmutamata vähimaidki väsimuse märke.
Teise koha tulemuse jooksis Jüri Siht ajaga 2.57.20 ja kolmanda Lauri Valdmaa 2.57.33.
Naistest lõpetas parima ajaga (3.22.39) Mari Boikov. Teine koht kuulus Läti jooksjale Inga Zalitele lõpuajaga 3.26.20 ja kolmas koht Siiri Pildile (3.39.39).
Poolmaratoni võitis Vene jooksja Juri Vinogradov ajaga 1.10.14, täpselt minutiga kaotas talle Valgevene esindaja Aleksei Tsemodanov ja kolmas oli kiireim eestlane Taavi Tambur (1.20.20). Temast omakorda minuti jagu hiljem jõudis finišisse West Spordi egiidi all jooksnud vändralane Urmas Põldre.
Legendaarne Venemaa jooksjaViktor Gorpiušenko, kellele Vändra maraton oli arvult 471., lõpetas ajaga 3.38.59.
Naistest oli poolmaratonis kiireim Olga Andrejeva ajaga 1.24.07. Teise koha võttis Tatjana Sviridova Venemaalt (1.38.20) ja kolmanda Galina Bernat lõpuajaga 1.39.20.
23 km tervisekõnnilt saabusid esimestena ja ületasid koos finišijoone Juris Rats ja Ilze Rata Lätist, mõlema lõpuajaks märgiti 2.55. Kolmanda koha ajale (3.00) kõndis vändralne Katrin Laks. Temale järgnesid mõneminutiliste vahedega Regina Jürjets, Liina Raal ja Tiina Jürjets.
Korraldustiim tegi head tööd
Janek Oblikas portaalist Maraton 100 küsib teisi Eestimaa jooksuüritusi kommenteerivate lugude kõrval oma artiklis: ,,Kas Vändra maraton on Eesti parima korraldusega (väike)maraton?” Ette rutates võib kogu võistlejatepoolset tagasisidet arvestades vastata küsimusele jaatavalt.
,,Mullu, kui Joel Tints otsustas taastada ajaloolise Vändra maratoni, oli mul (ja ilmselt paljudel teistelgi) väga hea meel. Vändra maraton kuulus minu jaoks samasse kategooriasse Norma mänguasjade, Koolijäätise ja Kamašokolaadiga – pesuehtne Nõukaaja nostalgialaks. Mulluse maratoniga kaasnes veel juubelihõng – ikkagi neljakümnes! Sel aastal, mil Vändra maraton pidi toimuma neljakümne esimest korda, oli mul hinges väikene kahtlus – juubelimaraton, mis toimub peale pikka pausi, on alati erilisem. Kas Joel suudab Vändra maratoni taset säilitada ka sel aastal? Kas järjekordne Vändra maraton on jooksjate jaoks sama põnev kui peale pikka pausi toimunud neljakümnes maraton? Ent laupäeva hommikul Vändra staadionil koos sadade teiste jooksjate ja kõndijatega stardis olles kangastus mulle hoopis teine maraton – paar aastat tagasi Stockholmi Olümpiastaadionilt startinud Jubileumsmaraton. Lihtsalt jooksjaid oli väiksel Vändra staadionil nii palju, et ei pääsenud kohe vabalt stardist minemagi. Kahjuks ei läinud läbi korraldajate soov saada maratoni starti ka mõni etiooplane, aafriklastele ei antud lihtsalt viisat,” kirjutab Oblikas.
Vändra maratoni pealtvaatajana jälginud Maratonitiimi pealik Toomas Tarm kommenteerib samas: ,,Pean tunnustama Vändra maratoni korraldajaid (jooksuklubi Mispo ja Joel Tints) – mitmetest pisiasjadest oli näha, et on pingutatud ning soovitakse korraldada omanäoline ja osalejatele meeldejääv üritus. Ilmaga seekord väga ei vedanud, kuid enamikku osalejatest see ei häirinud, ilmselt kannatas kaasaelajate pool. Nii staadioni teadustus, autasustamistseremoonia, omanäolised auhinnad, jooksujärgne sauna- ja vannivõimalus näitasid, et soovitakse anda parim ja sellega tehti silmad ette mõnelegi suurema ürituse korraldajale.“
Paljudele osalejatele, eriti neile, kes koguvad maratone, ei ole kõige olulisem saavutatud lõpuaeg, vaid enda proovilepanek, suhtlemine võistluskaaslastega ja rõõm liikumisest. Väliskülalised tõstsid seekord sportlikku taset ja napsasid ka parimad auhinnakohad.
Janek Oblikas lausub maratoni aadressil häid sõnu: ,,On näha, et jooksu korralduse taga on jooksja. Lihtsad asjad on olulised, nagu näiteks see, et joogipunktides ei pea sa ise juua võtma, vaid see ulatatakse sulle kätte ning öeldakse, kas tegemist on vee või spordijoogiga. Samuti – numbrite väljastamine oli seekord viidud siseruumidesse, mis võimaldas jooksjatel vältida stardieelset jahedust ja olla sees soojas. Ning loomulikult Lembitu Kuuse!”
Oma kommentaarides kiidavad Lätist ja Valgevenest osalenud jooksjad nii maratoni superkorraldust kui sellele järgnenud pidu, mida samuti iseloomustavad sõnaga ,,super!” Nii Eesti kui välismaa jooksjate hinnangud olid üksmeelselt ülipositiivsed. Küllap maratoni peakorraldaja Joel Tints, kes on jooksnud kokku 91 maratonil ja omal nahal tundnud-näinud erinevate maade ja läbiviijatega jooksuüritusi, suudab hästi vaadata võistlusi jooksja vaatevinklist ning oma hea organiseerimisvõime juures tagada koos tiimiga korralduses parim tulemus.
Õie Kuusk
|
|
