43. Vändra maratonil dikteerisid tempot soojakraadid
FOTO: Start
FOTO: Kolmas põlvkond sisenes spordimaailma - Joel Tints oma 2-aastase lapselapse Tessaga, kes teenis auga välja elu esimese jooksumedali.
FOTO: 83-aastasele Benno Viirandile oli tänavune Vändra maraton 40.
7. mail toimunud Vändra 43. maratonile kogunes traditsiooniliselt lisaks Eesti jooksjatele arvukas rahvusvaheline seltskond: Lätist, Venemaalt, Soomest, Valgevenest, Leedust, Ungarist, Inglismaalt. Koos lastejooksudega meelitas päikeseline kevadilm rajale ligi pool tuhat jooksusõpra.
20 kraadist varjus kolm-neli kraadi soojem õhutemperatuur mõjutas kõikide pikemate distantside tulemusi. Jooksjad proovisid võimaluse korral maantee servas puude varju otsida, kuid päikesele avatud sirgetel selliseid kohti väga palju ei leidunud. Jooksjate sõnul mõjutas see tublisti tempot ja alla kolme tunni ajaga suutsid lõpetada vaid kaks meest.
Põhidistantsi võitis lätlane Gunars Kegis ajaga 2:52.08, parima eestlasena lõpetas teisena Timmo Jeret - 2:59.06. Kolmandaks tuli Allan-Peeter Jaaska ajaga 3:04.42. Talle kaotas 15 sekundiga üldarvestuses 4. kohal finišeerinud parim naine Mari Boikov klubist Treeningpartner ajaga 3:04.47. Naistest sai teise koha Boikovi klubikaaslane Klarika Kuusk ajaga 3:10.29 ja kolmanda koha Siiri Pilt ajaga 3:33.27.
Poolmaratonis läks kaksikvõit Valgevenesse. Esikoha võttis Alexey Chemodanov ajaga 1:18.43 ja teise koha Juris Kalasuski ajaga 1:24.23. Kolmandaks jooksis end venelane Nikolai Basay ajaga 1:24.42. Parima Eesti jooksjana lõpetas Martin Tarkpea 4. kohal ajaga 1:26.14. Parimaks naiseks osutus poolmaratonis Kristina Soosaar ajaga 1:40.12. Järgnes Kairi Saks 1:40.35-ga.
16 km pikkuse distantsi võitis ligi 10 minutilise eduga venelane Vladimir Sozonov ajaga 54.55. Teise koha sai Raiko Heide 1:04.39-ga ja kolmanda Jaan Kostjukov 1:05.36-ga. Naistest võitis Eliis Roosmaa ajaga 1:07.04. Järgnesid Elizabeth Truve 1:17.44-ga ja Ethel-Brigita Tigane 1:21.30-ga.
8 km distantsi võitis Cris Poll ajaga 27.45. Teisena lõpetas Enari Tõnström 28.20-ga ja kolmandana Mart Einasto 30.57-ga. Parimaks naiseks osutus Helemai Valge ajaga 38.47, teisena lõpetas Aili Jürimäe (40.24) ja kolmandana Ljudmilla Getman (42.06).
Populaarsust koguvad lastejooksud, kuhu registreerus 157 tulevast maratoonarit. Kuni 4-aastastel tuli joosta 400m, vanematel vanuseklassidel 600m. Jooksu korraldasid Maile Mangusson ja lõbus jänkutüdruk (Eda Vaino). Kõige väiksematel aitasid veel emmed-issid kurssi hoida ja õigesse kohta tagasi jõuda. See oli parim võistlus, sest kõik, kes lõpetasid, olid võitjad. Auhinnaks oli esimest korda spetsiaalselt lastejooksuks valmistatud ehtne ja ilus medal, arvatavasti vabariigis ainulaadne. Kingituseks said kõik Ergo Metsla raamatu ,,Patsidega tüdruk” ja šokolaadi.
Erilise lugupidamise teenis võistluste eakaim osavõtja Benno Viirandi - pärastlõunal koguneti kultuurimajja, et vanameistrile lugupidamist avaldada. 83-aastane Viirandi jooksis tänavu Vändra maratoni 40. korda, läbides distantsi ajaga 7.16.50. Hea tervise juures ja elurõõmus Viirandi on sportliku pikaealisuse musternäide. Võistluste peakorraldaja Joel Tints andis Viirandile haruldase juubelijooksu puhul üle suure uhke karika. ,,Viis aastat tagasi oli Benno see, kes mind Mulgi maratonil torkima hakkas, et miks Vändra 40. maraton omal ajal ikka ära jäi ja rääkis kui kahju tal sellest on,” meenutas Tints üht ajendit maratonitraditsiooni taastamiseks.
Vändra maraton troonis mullu esikohal keskmist mõõtu jooksuvõistluste (250-999 osalejat) kategoorias ja Tartu jooksumaraton suurvõistlustest. Selgi aastal oli Vändra maratoni tagasiside väga hea, kuid miinuspunkte tuli teeremondi ja ilma arvelt.
Maraton sai jooksjatelt hindeks 9,40 punkti, kusjuures korraldust hinnati isegi kõrgemalt – 9,49 punkti vääriliselt. Kõrgeima hinde jooksjatele esitatud küsimustest said medalid-auhinnad; joogipunkte hinnati 9,40 punktiga, stardi-finišiteenindust 9,34 punktga. ,,Suviselt soe ja päikseline ilm otsustas tempovaliku. Kiidan piisavalt lühikeste vahedega joogipunkte, värskenduseks käsnasid ja veekausse. Ikka ilusad medalid, mõnus kodune õhkkond. Kindlalt kvaliteet jooksupidu.” kirjutab osalenu jooksuportaalis.
Tints kinnitab, et jäi ise koos oma tublide mispolastega maratoniga rahule ja et praegune jooksjate arv on täiesti piisav. ,,Ei tahagi väga suureks ajada, see hakkaks meile üle jõu käima. Juba praegu on korraldustiimis kokku ligi 60 inimest. Lisaks vabatahtlikele on joogipunktides abiks kaks rahvatantsurühma.”
Joeli sõnul algab maratoni organiseerimine tal juba jaanuaris. Oma 169. maratoni ta siiski ei jooksnud, sest nii suure võistluse korraldamise, külaliste majutamise ja tuhande muu tegemise kõrval oleks see isegi talle liig. Kuid afterparty´l võtab Tints traditsiooniliselt kätte kitarri ja laulab rahvale tantsuks tuttavaid laule. Nii on ta oma suurima hobi - jooksu suutnud liita teisega – muusikaga.
Õie Kuusk
|
|
